Järvamaa tuulikud

Järvamaal pole kaugeltki nii palju tuulikuid, kui näiteks Saaremaal või Hiiumaal, kuid vähesel määral on neid siiski omal ajal olnud. Praeguseks on kahjuks enamus tuulikuid hävitatud. Ainukesena on säilinud Ervita tuuleveski kere ning jahvatamismehhanismi osi. Tuulikute vähesuse tõttu on ka puitarhitektuuri osakaal oluliselt väiksem võrreldes teiste Eestimaa piirkondadega.

Ambla – Hollandi tüüpi puuveski Amblas, mis on tõenäoliselt ehitatud  19. sajandi lõpul. Juba 1930. aastate lõpul olid tuulikust alles vaid jäänused.

Ervita – kuulus algselt Ervita mõisale. Eesti Vabariik riigistas veski ning 1930. aastatel kuulus see Evald Helenurmele. 1945. aastani töötas tuuleveskina, kuid hiljem 1960. aastateni elektri jõul. Hollandi tüüpi veski paekivist kere on säilinud, pooleldi sissevarisenud vahelagede jäänuste seas on ka jahvatamismehhanismi osi.

Järva – Jaani – Hollandi tüüpi tuuleveski, mis algselt kuulus Orina mõisa omanikele, hiljem aga riigistati ning anti rendile. 1920. aastatel ehitati veskile külge mootoriruum ja vajaduse korral kasutati naftamootori abi. Veski jäi tööta, kui Järva-Jaani ehitati Pentre ja Hürdeni suurveskid. 1950. aastate alguses veski lammutati ning selle paekivi kasutati Järva-Jaani tänava ehituse täiteks.

Koeru – tuuleveski on ehitatud 19. Sajandil, mida hiljem on kutsutud ka Viiralti veskiks, sest 1911. – 1913. aastal Koeru Saksa elementaarkoolis õppinud Eduard Viiralt olevat seda kooliajal joonistanud. 1974. aastal lammutati varisemisohtlikud varemed Tapal paiknenud Nõukogude armee inseneriväeosa tehnika abil.

Paide – Hollandi tüüpi puidust veski asus Paide serval Kriileväljal, Mündi mõisa tee ääres. Veski tegutses tõenäoliselt lühikest aega, kuna seda pole märgitud kaartidel ega üheski nimekirjas. Veski on tänaseks hävinenud.

Raka – veski paiknes Raka küla Jaani talu peremehe Jaan Bötkeri maal. Ehitatud on see 19. sajandi lõpul. 1920. aastatel lõpetas veski töö. 1930. aastate lõpul olid veskist alles ainult üksikud aluskivid.

Väljaotsa – veski asus Oisu ligidal Väljaotsa külas. Ehitati see arvatavasti 19. sajandil. Algselt kuulus veski Oisu mõisale, mis enne Esimest maailmasõda pankrotistus ning müüs oma vara võlgade katteks. Veski läks Taavet Loomanni valdusse. 1920. aastate algul osteti veski Julius Annoki ja Ludwig Arrase poolt ning ehitati ümber nii, et seal sai kasutada naftamootorit. 1941. aasta suvel hävis veski lahingutes. Väljaotsa tuuleveski säilinud paekivi müürid kasutas kolhoos Estonia ära 1950.- 1960. aastatel uue karjalauda ehitamiseks.

Änari – kahekorruseline Hollandi tüüpi tuuleveski asub Türi lähedal Änari külas. Veski ehitas enne Esimest maailmasõda Kabala külast pärit Andres Kuusik. Veski töötas ainult oma talu tarbeks ja sellega jahvatati põhiliselt lihtjahu, kuid seal sai valmistada ka peenemat jahu. Veskikive võis tuule puudusel ringi ajada ka käsitsi. 1959. Aastal jäi miniatuurne veski ette kolhoosi Jõud maaparandusobjektile ning see tõmmati traktoritega pikali.