Järvamaa tuulikud

Järvamaal pole kaugeltki nii palju tuulikuid, kui näiteks Saaremaal või Hiiumaal, kuid vähesel määral on neid siiski omal ajal olnud. Praeguseks on kahjuks enamus tuulikuid hävitatud. Ainukesena on säilinud Ervita tuuleveski kere ning jahvatamismehhanismi osi. Tuulikute vähesuse tõttu on ka puitarhitektuuri osakaal oluliselt väiksem võrreldes teiste Eestimaa piirkondadega.

Ambla – Hollandi tüüpi puuveski Amblas, mis on tõenäoliselt ehitatud  19. sajandi lõpul. Juba 1930. aastate lõpul olid tuulikust alles vaid jäänused.

Ervita – kuulus algselt Ervita mõisale. Eesti Vabariik riigistas veski ning 1930. aastatel kuulus see Evald Helenurmele. 1945. aastani töötas tuuleveskina, kuid hiljem 1960. aastateni elektri jõul. Hollandi tüüpi veski paekivist kere on säilinud, pooleldi sissevarisenud vahelagede jäänuste seas on ka jahvatamismehhanismi osi.

Järva – Jaani – Hollandi tüüpi tuuleveski, mis algselt kuulus Orina mõisa omanikele, hiljem aga riigistati ning anti rendile. 1920. aastatel ehitati veskile külge mootoriruum ja vajaduse korral kasutati naftamootori abi. Veski jäi tööta, kui Järva-Jaani ehitati Pentre ja Hürdeni suurveskid. 1950. aastate alguses veski lammutati ning selle paekivi kasutati Järva-Jaani tänava ehituse täiteks.

Koeru – tuuleveski on ehitatud 19. Sajandil, mida hiljem on kutsutud ka Viiralti veskiks, sest 1911. – 1913. aastal Koeru Saksa elementaarkoolis õppinud Eduard Viiralt olevat seda kooliajal joonistanud. 1974. aastal lammutati varisemisohtlikud varemed Tapal paiknenud Nõukogude armee inseneriväeosa tehnika abil.

Paide – Hollandi tüüpi puidust veski asus Paide serval Kriileväljal, Mündi mõisa tee ääres. Veski tegutses tõenäoliselt lühikest aega, kuna seda pole märgitud kaartidel ega üheski nimekirjas. Veski on tänaseks hävinenud.

Raka – veski paiknes Raka küla Jaani talu peremehe Jaan Bötkeri maal. Ehitatud on see 19. sajandi lõpul. 1920. aastatel lõpetas veski töö. 1930. aastate lõpul olid veskist alles ainult üksikud aluskivid.

Väljaotsa – veski asus Oisu ligidal Väljaotsa külas. Ehitati see arvatavasti 19. sajandil. Algselt kuulus veski Oisu mõisale, mis enne Esimest maailmasõda pankrotistus ning müüs oma vara võlgade katteks. Veski läks Taavet Loomanni valdusse. 1920. aastate algul osteti veski Julius Annoki ja Ludwig Arrase poolt ning ehitati ümber nii, et seal sai kasutada naftamootorit. 1941. aasta suvel hävis veski lahingutes. Väljaotsa tuuleveski säilinud paekivi müürid kasutas kolhoos Estonia ära 1950.- 1960. aastatel uue karjalauda ehitamiseks.

Änari – kahekorruseline Hollandi tüüpi tuuleveski asub Türi lähedal Änari külas. Veski ehitas enne Esimest maailmasõda Kabala külast pärit Andres Kuusik. Veski töötas ainult oma talu tarbeks ja sellega jahvatati põhiliselt lihtjahu, kuid seal sai valmistada ka peenemat jahu. Veskikive võis tuule puudusel ringi ajada ka käsitsi. 1959. Aastal jäi miniatuurne veski ette kolhoosi Jõud maaparandusobjektile ning see tõmmati traktoritega pikali.

Liikumisrajad Kõrvemaal

Järvamaa loodust iseloomustab kõige näitlikumalt Kõrvemaa maastikuala, mille pindala ulatub koguni 21 600 hektarini. Kaitsealal on kaks osa, mis on omavahel ühendatud kitsa „kaelaga“ Napu kohal ning  esindavad eriilmelisi kõrvemaastikke – põhjaosa kujutab endast metsademaad, lõunaosa aga soodemaad. Põhjapiiril asuvad Nelijärve järved, lõunaosas aga rabajärved. Tooksin siinkohal välja mõned huvitavamad näited võimalikest liikumisradadest ja nendel nähtavast.

1. Jäneda matkarada

Tegemist on umbes 8 km pikkuse matkaga. Esimesena jääb silma Jäneda loss, mis on ehitatud 1913 – 1915 aastatel. Lossi fassaadi ilmestab Vabadussõjas langenud kooli õpilaste mälestuseks paigaldatud autahvel. Lossis on ka muuseum ning seal on õppinud tuntud tegelased nagu Arnold Rüütel, Adolf Mölder ja  Veera Saar.  Lossi ette jääb gooti sammastega endine mõisateenijate maja, nüüdne postkontor ning lossiga liitunud tehnikumi uus õppehoone. Hoone vastas on Jäneda mõisa park, mis kujundatud inglise pargi stiilis ning veskitamm. Veski vastas asub Lipumägi (vanasti rahva kogunemispaigaks, tehti jaanituld ja peeti rahvapidusid), töölisküla (mõlemal pool teed madalad palkmajad, kunagiste mõisatööliste eluasemed) ning 1837. a. rajatud mõisa jahiloss (on olnud mõisarahva eluase). Lossi lõunapoolses otsas on rosaarium, park ja järv. Matka käigus tutvustatakse ka Jäneda linna.

2. Valgehobusemäe – Hundiaugu – Tõrvaaugu matkarada – Sillaotsa talu

Matkaraja pikkus on orienteeruvalt 4,5 km. Matkaraja esimeseks vaatamisväärsuseks on Valgehobusemägi, mis on Kõrvemaa kõrgeim tipp (106 m) ning mille tekkimisega on seotud ka muistend, mille järgi Kalevipoeg puhanud künniväsimust, hundid aga hiilinud Kalevipoja valge hobuse kallale ja murdnud selle maha. Mäele on ehitatud ka 28 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaade Kõrvemaa mitmekülgsele loodusele. Edasi liikudes saab näha mägede mõhnastikku, mis avaldub jääajal mandrijää taandudes liustikejõgede poolt kõrgendite vahele kuhjatud pinnase näol. Tõrvaaugu talu on aga populaarne suusatajate meelispeatuspaigana, kus elamusi pakuvad vaheldusrikkad ja ekstreemsed maastikud. Matkaraja lõpetab Sillaotsa talu, mis on üks vanimaid talusid Mägede külas.

3. Päev Norra – Oostriku allikatel

Päev allikatel eeldab jalgsi liikumist umbes 15 km. Norra – Oostriku allikate juurde on koondunud nii Eesti sügavamaid, selgeimad kui ka suurimad allikad:

Värviallika ehk Kiltre allika muudab Eestis ja Baltikumis unikaalseks asjaolu, et selle vesi sisaldab erakordselt palju metalliühendeid.

Norra mõisa juurde kuuluv Norra allikjärv on rahvapärimuse järgi olnud muistsel ajal maetud suure kivi alla. Kui aga külamehed kivi mõisa keldri ehituse tarvis paigast nihutasid, pääsenud vesi valla.

Sopa allikas on Eesti kõige sügavaim karstilõhest maapinnale kerkiv tõusuallikas, mille võimas hüdrostaatiline surve paneb veepinna kummuma.

Võllingu allikas on ainus allikas Endla looduskaitsealal paiknevate Norra – Oostriku allikate piirkonnas. 

4. Tammsaare – Järva-Madise matkarada

Matka pikkuseks on orienteeruvalt 5,2 km. Raja algus kirjeldab suurepäraselt Tammsaare-aegset olustikku. Põllutööd raskendasid nii sookaasikud, siirdesoometsad, puissiirdesood, rabad kui ka  laukad ning seda ka tänapäeval. Ületades loodulikud tingimused, jõutakse Järva – Madise Püha Matteuse kirikuni, mis on ehitatud 14. sajandi lõpus. Tegemist on Järvamaa väikseima kirikuga ning see erineb tunduvalt teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb mitmeti Saare- ja Läänemaal tuntud kirikutüübiga. Marsruudi käigus tutvustatakse ka Järva – Madise asulat ning Albu vallamaja ees olevat monumenti, mille kodukandi rahvas püstitas A. H. Tammsaarele. Ausamba teeb eriliseks asjaolu, et see oli esimene veel elavale kirjanikule avatud mälestussammas.

TÜRI LILLELAAT

Kevad on saabunud ning Eestimaa kevadpealinnal Türil on au korraldada juba 32. lillelaata, mis tänavu aasta toimub 15.-17. mail. Lillelaadad on traditsiooniline sündmus ning peetavad koos Tehnika- Ehitusnäitustega. Laadal on esindatud aiandusfirmad, puukoolid ja erinevad eriaedu pakkuvad ettevõtted. Lisaks sellele on võimalik osta laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid esitavad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid.

Eestimaa suurimal kevade üritusel pakuvad oma kaupu umbes 600-700 firmat ning külastajate arv jääb 30 000 ja 35 000 vahele. Meeldiv on tõdeda, et selline suurüritus leiab aset just Eesti kevadpealinnas. Lillelaat justkui sümboliseerib kevadpealinna olemust ja rõhutab sellele antud aunimetust.

Peale lillelaatade on populaarsust kogunud ka maaelumessid AGRI, mis tänavu aasta toimuvad juba 18. korda 12. juunist kuni 13- ndani. Tegemist on suurima põllumajandus-, metsandus- ja aiandusmessiga Eestis. Messid toimuvad traditsiooniliselt Järvamaa Kutsehariduskeskuses Säreveres, kus on suur tehnikanäitus, tõuloomade näitus, masinate töödemonstratsioonid, aianduslaat, erinevad võistlused ja õppe-tootmiskomplekside külastused. Lisaks korraldatakse sel aastal Eesti Ratsaliidu poolt ratsavõistlus Palladium Cup ja Türi järve ääres pidutseb Hea Toidu Festival – Grillfest. Kolmiküritusele oodatakse kindlasti suurearvulist publikut.

Nagu näha, pööratakse Järvamaal suurt tähelepanu maaharimisele, põllumajandusele, loomakasvatusele kui ka aedade ilustamisele, mis annab järekordselt tunnistust selle kohta, et Järvamaa on omandanud tõelise looduslapse staatuse. Grillfest on jällegi suurepärane üritus tutvustamaks maakondlikke toitumiskultuuri ja – eelistusi, pakkudes elamusi nii söögi valmistajatele kui nende proovijatele.

Meeleolukat kevade jätku Järvamaa rüpes!

Järvamaa mõisad

Järvamaa võib uhkust tunda rohkete ja huvitavat ajalugu pakkuvate mõisate üle. Tooksin välja kõik olulisemad Kesk-Eesti mõisad, nende rajamisaastad ja läbivad ehitusstiilid.

1. Purdi mõis – ehitati 17760-70 ndatel, barokne mõisaansambel

2. Kabala mõis – 18. sajandi II pool (valmis 1774.aastal), varaklassitsistlik mõisahoone

3. Kolu mõis – andmed alates 1639. aastast, peahoone historistlikus stiilis

4. Karinu mõis – 1686. aastast alates iseseisev mõis, barokkstiilile omased vormid

5. Eivere mõis – mainiti esimest korda 1552. aastal, Järvamaa ilmekaim  historistlikus laadis peahoone

6. Aruküla mõis – rajati 17. sajandi esimesel poolel, klassitsistlik peahoone

7. Roosna-Alliku mõis – omanduses 1617. aastast,18. sajandi lõpu varaklassitsistliku perioodi esindajaid Eestis

8. Seidla mõis – esimest korda mainitud 1639. aastal,  peahoone kuulub varaklassitsismi perioodi

9. Särevere mõis –  mõisana kujunes välja 1627. aastaks, eklektiline ehitus historistlikust stiiliperioodist

10. Sargvere mõis – valmis 1762. aastaks, baroksete sugemetega varaklassitsistlik peahoone

11. Norra mõis – ehitati 1792. aastal, klassitsistliku stiili sugmeid

12. Laupa mõis -tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal, juugendstiili retrosuuna esinduslikuim näide Eestis

13. Esna mõis -rajati 1623. aastal, tagasihoidlik klassitsistlikus stiilis ehitis

14. Koigi mõis – ehitatud 1771. aastal, varaklassitsistliku üldmõjuga (mõningaid barokseid tunnuseid)

15. Vodja mõis – räägiti juba 1694. aastast, varaklassitsistlikus stiilis

16. Väätsa mõis – rajatud 17. sajandi algul, klassitsistlikus stiilis

17. Pruuna mõis – ehitatud 19. sajandi II poolel, historistlikus stiilis

18. Käravete mõis – peahoone ühekordne kivihoone (19. sajandil puidust juurdeehitus)

19. Väinjärve mõis – rajati Rootsi võimu ajal, inglise pseudogooti stiilis

20. Mäo mõis – väljaehitamise algus 1669. aasta, klassitsistlik ilme

21. Koordi mõis – rajatud 18. sajandil, baroksete tunnustega varaklassitsistlik hoone

22. Kirna mõis – ehitatud 18. sajandi lõpul, varaklassitsistlikud jooned

Mõisaid on tõesti palju ning kõige esindatumad on varaklassitsistlikud ja klassitsistlikud stiilid, mis võivad olla eeskujuks ka ülejäänud arhitektuurilisele ilmele. Kõik mõisad peidavad endas oma tekke- ja arengulugu, kuid sellest saab juba lähemalt lugeda järgmisel Interneti aadressil: http://jol.cma.ee/?CatID=885

Järvamaa muuseumid

Järvamaal on palju huvitavaid ja mitmekülgseid muuseumeid igale maitsele.  Järvamaa peale on kokku 13 muuseumit. Natuke neist ka kõigist lähemalt.

Järvamaa muuseum – asutatud 1905. aastal Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi poolt, tutvustab Järvamaa loodust ja ajalugu. Vanemat ajalugu kajastav püsinäitus asub Vallitornis. Põhimajas asuvad fondid, tööruumid ning ekspositsioon. Eksponeeritud on Paide vana apteegi sisustus, mõisatuba, käsitöölise tööruum. Erinevatel teemadel ajutised näitused vahelduvad ligi 10 korda aastas.

A. H. Tammsaare Muuseum – muuseum avati 1958.a. kirjaniku 80. sünniaastapäevaks Albu vallas. Kompleksi kuuluvad elumaja, ait ja rehielamu, laut ning saunikute hooned. Neis hoonetes on eksponeeritud „Tõe ja Õiguse“ aegne elu-olustik. Endises elumajas on kirjaniku elu ja loomingut tutvustav näitus. Suviti toimuvad mitmed üritused ja väga populaarseks saanud vabaõhu teatrietendused. Muuseumi juurest algavad jalgsimatka rajad Kõrvemaa loodusesse.

Eesti Ringhäälingumuuseum – asub Türi linnas. Muuseumi püsinäitused ja ajutised väljapanekud tutvustavad rahvusringhäälingu ajalugu ja arengut regulaarsete raadiosaadete algusest kuni tänapäevani. Eksponeeritud on mitmesuguseid stuudio-, saate- ja reportertehnika, televisiooni- ja raadiovastuvõtjad ning fotomaterjalid.

Eesti Piimandusmuuseum – 1908. aastal asutati Imaveres Eesti esimene ühispiimatalitlus. Püsiekspositsioon hõlmab piimandusajalugu Eestis läbi aegade. Näha saab ühistegelikel alustel töötanud piimatööstuse sisseseadet, üldist piimandusajalugu XIX sajandi lõpust kuni piimatööstuse riigistamiseni, sh mõisameierid, talupiimandust XIX – XX sajandil, piimandusalast koolitust ja teadust XX saj. alguses, ühispiimatalitlusi XX saj. alguses ja meieri kontorit.

Aravete Külamuuseum – asub endises Kurisoo mõisas, Aravetes. Sisustatud on tuletõrjetuba, klassi-, õpetaja-, naistetuba, raadiod-grammofonid-televiisorid, stagna- ja kirjandustuba. Pööning on sisustatud rehetoana, kus on eksponeeritud talu põllu- ja puutööriistad, köögitarbed, kangakudumise ja linatöötlemise vahendid jpm.

Järva – Jaani Tuletõrjeseltsi Muuseum – avati 1999. aastal Järva – Jaani Tuletõrje 100. aastase juubelipidustuste aegu. Muuseumis on eksponeeritud tuletõrjeajalugu läbi sajandite, sh mitmed restaureeritud tuletõrjeautod. Atraktiivsust lisab võimalus tellida show – üritusi, kus peategelasteks priitahtlikud pritsimehed.

Jäneda Muuseum – ekspositsiooniruumid asuvad Jäneda mõisa peahoones. Eriti rikkalik on väljapanek skandaalsest ja legendaarsest paruness Maria – Zakrevskaja – Benckendorff-Budbergist. Külastajatel on võimalik giidi abiga saada põhjalik ülevaade Jäneda 5000 aastasest ajaloost, külastades U. Sisaski muusikatähetorni – planetaariumi, võtta ette jalutuskäik Jäneda linnamäele ja Kalijärve äärde.

Koeru Valla Muuseum – ekspositsioonis leidub mitmeid huvipakkuvaid esemeid: 200 aastat vana metallraha, 1896. aasta entsüklopeediad, 1903. aasta Koeru Põllumeeste Seltsi näituse tunnistus, vändaga grammofon, Müüsleri mõisapreilide peegel, puust uisk, käsikivi jt. Muuseumi vahendusel on võimalik korraldada lühemaid või pikemaid matku tutvumiseks Koeru ausammaste, kirikuaia, kalmistu, Koeru kõrtsi, Tollide suguvõsa kabeli. Aruküla mõisa, Norra – Oostriku jt allikatega.

Lehtse Koduloomuuseum – avati 1991. Aastal endises Põllumeeste Seltsi pangamajas Lehtse aleviku ja valla ajaloo ning vaatamisväärsuste tutvustamiseks. Eksponeeritud on mitmesuguseid esemeid, aga ka fotosid ja dokumente ajaloolise Lehtse valla kaugemast ning lähemast minevikust.

Oisu valla muuseum – muuseumis on väljapanek Oisu valla külade ajaloost, kultuuri- ja hariduselust. Ülevaade Oisu vallas elanud kirjanik Jaan Lintropist. Samuti on võimalik tutvuda endise oisulase regionaalministri Toivo Asmeri spordisaavutustega. Huvipakkuv on vanade tööriistade, kodutarvete jt. etnograafiliste esemete kogu.

Türi muuseum – koosneb 2-st osast. Esimeses on võimalik tutvuda Türi linna ajalooga enne aastat 1940. Ekspositsioonis on näha Türi raudtee, paberi- ja puuvabriku lugu. Samuti saab ülevaate endisaegsest tööstusest ja väikeettevõtlusest, millest võiks esile tuua telliskivivabrikut, õmblustöökoda, daamide juuksetööstust, apteeki  ja veterinaarravilat. Teises osas on ajutised näitused, mida vahetatakse orienteeruvalt iga kahe kuu tagant.

Türi valla ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli Muuseum – muuseumi hooneks on endine Särevere mõisa härrastemaja. Ekspositsioonis saab tutvuda Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ajalooga alates 1924. aastast, mil loodi Särevere kodumajanduskool ja Türile Aia majandusgümnaasium. Ülevaate saab ka Türi valla kujunemisest ja hariduselust.Võimalus on tutvuda lähemalt Särevere asulaga ning Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolile kuuluvate hoonete ning koolis õpetavate erialadega.

Vanatehnikaklubi „Retrom“ Tuletõrjemuuseum – alustas tegevust 1984. aastal Kärevere külas. Klubi kogub, taastab ja eksponeerib vana tuletõrjetehnikat, tuletõrjega seotud esemeid, vormiriietust, kiivreid, pasunaid, fotosid, dokumente jne.  Muuseumi kogus on 30 vana autot, arvukalt käsi- ja mootorpritse. Tellimisel korraldatakse demonstratsioon-etendusi „Kustutusluuast autopritsini“ Eestimaa erinevates paikades.

Kõige huvipakkuvamaks muuseumiks pean  A. H. Tammsaare muuseumit. Seal muuseumis on kõik, mis mulle isiklikult meeldib. Muuseum tutvustab kuulsa romaani aegset olustikku, annab võimaluse saada teadmisi kuulsa Eesti kirjandusklassiku kohta, pakub meelelahutust vabaõhuetenduste näol ning suunab looduse nautijaid piirkonda tutvustavatele matkaradadele.

Järvmaa – Eestimaa süda

Täna on juba 31. märts ja ma pole jõudnud oma esimest asjalikku sissekannet teha. Ülesanne näeb ette ühe Eestimaa piirkonna tutvustamist ja selle tundma õppimist. Minu jaoks isiklikult oli piirkonda väga raske valida..Alguses tahtsin mulkide ja Mulgimaa kohta midagi põnevat teada, kuid pikemal vaagimisel ja analüüsimisel tundus see piirkond miski pärast igav ja võib-olla ka lihtne. Lihtne seepärast, et tean juba natuke sellest piirkonnast ning mulkide nn toitumiskultuurist. Järgmisena jäi mulle huviorbiiti Saaremaa, mida olen korra  külastanud. Seega olin ähmi täis uurima midagi selle piirkonna kohta, kuna paljud tuttavad on Saaremaad taevani kiitnud ja sinna alati tagasi soovinud minna.  Mõne aja pärast kaotas aga Saaremaagi oma erilisuse minu silmis. Lõpuks võtsin Eesti kaardi kätte, vaatasin etteantud piirkondade nimekirja ning seadsin endale eesmärgiks see piirkond lõpuks ometi ära valida. Minu pilk jäi seisma kaardi keskele ja haaras esimesena Paidet ja Türi, mis asuvad Eestimaa keskel, Järvamaal. Valikule aitas kaasa ka asjaolu, et ma ei tea sellest piirkonnast peaaegu mitte midagi. Olen kuulnud, et Paide on Eestimaa süda ja et seal olevat isegi linnus.  Paide pidavat olema ka kevadlinn, kuid ma pole kunagi aru saanud, miks just see linn. Kas seda seepärast, et Paide on Eestimaa keskpunkt või võib see olla seotud sealse looduse või muude eripäradega. Tean, et Türil toimuvad iga-aastased lillelaadad ja mäkketõusuvõistlused. Ja sellega mu teadmised Järvamaa kohta piirduvadki.  Üsna kesine ju. Kuid Järvamaal on ka palju muid kohti nagu Jäneda, Imavere, Roosna-Alliku, Koeru, Albu, Järva-Jaani jt, mis kõik on omamoodi erilised ja teistest erinevad. Olles aru saanud, kui vähe ma Kesk-Eesti kohta tean, tõttan juba kiiruga raamatukogu poole kõikvõimalikku informatsiooni otsima 😉

Valisin uuritavaks piirkonnaks Järvamaa.

Hello world!

Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!