Järvamaa tuulikud

Järvamaal pole kaugeltki nii palju tuulikuid, kui näiteks Saaremaal või Hiiumaal, kuid vähesel määral on neid siiski omal ajal olnud. Praeguseks on kahjuks enamus tuulikuid hävitatud. Ainukesena on säilinud Ervita tuuleveski kere ning jahvatamismehhanismi osi. Tuulikute vähesuse tõttu on ka puitarhitektuuri osakaal oluliselt väiksem võrreldes teiste Eestimaa piirkondadega.

Ambla – Hollandi tüüpi puuveski Amblas, mis on tõenäoliselt ehitatud  19. sajandi lõpul. Juba 1930. aastate lõpul olid tuulikust alles vaid jäänused.

Ervita – kuulus algselt Ervita mõisale. Eesti Vabariik riigistas veski ning 1930. aastatel kuulus see Evald Helenurmele. 1945. aastani töötas tuuleveskina, kuid hiljem 1960. aastateni elektri jõul. Hollandi tüüpi veski paekivist kere on säilinud, pooleldi sissevarisenud vahelagede jäänuste seas on ka jahvatamismehhanismi osi.

Järva – Jaani – Hollandi tüüpi tuuleveski, mis algselt kuulus Orina mõisa omanikele, hiljem aga riigistati ning anti rendile. 1920. aastatel ehitati veskile külge mootoriruum ja vajaduse korral kasutati naftamootori abi. Veski jäi tööta, kui Järva-Jaani ehitati Pentre ja Hürdeni suurveskid. 1950. aastate alguses veski lammutati ning selle paekivi kasutati Järva-Jaani tänava ehituse täiteks.

Koeru – tuuleveski on ehitatud 19. Sajandil, mida hiljem on kutsutud ka Viiralti veskiks, sest 1911. – 1913. aastal Koeru Saksa elementaarkoolis õppinud Eduard Viiralt olevat seda kooliajal joonistanud. 1974. aastal lammutati varisemisohtlikud varemed Tapal paiknenud Nõukogude armee inseneriväeosa tehnika abil.

Paide – Hollandi tüüpi puidust veski asus Paide serval Kriileväljal, Mündi mõisa tee ääres. Veski tegutses tõenäoliselt lühikest aega, kuna seda pole märgitud kaartidel ega üheski nimekirjas. Veski on tänaseks hävinenud.

Raka – veski paiknes Raka küla Jaani talu peremehe Jaan Bötkeri maal. Ehitatud on see 19. sajandi lõpul. 1920. aastatel lõpetas veski töö. 1930. aastate lõpul olid veskist alles ainult üksikud aluskivid.

Väljaotsa – veski asus Oisu ligidal Väljaotsa külas. Ehitati see arvatavasti 19. sajandil. Algselt kuulus veski Oisu mõisale, mis enne Esimest maailmasõda pankrotistus ning müüs oma vara võlgade katteks. Veski läks Taavet Loomanni valdusse. 1920. aastate algul osteti veski Julius Annoki ja Ludwig Arrase poolt ning ehitati ümber nii, et seal sai kasutada naftamootorit. 1941. aasta suvel hävis veski lahingutes. Väljaotsa tuuleveski säilinud paekivi müürid kasutas kolhoos Estonia ära 1950.- 1960. aastatel uue karjalauda ehitamiseks.

Änari – kahekorruseline Hollandi tüüpi tuuleveski asub Türi lähedal Änari külas. Veski ehitas enne Esimest maailmasõda Kabala külast pärit Andres Kuusik. Veski töötas ainult oma talu tarbeks ja sellega jahvatati põhiliselt lihtjahu, kuid seal sai valmistada ka peenemat jahu. Veskikive võis tuule puudusel ringi ajada ka käsitsi. 1959. Aastal jäi miniatuurne veski ette kolhoosi Jõud maaparandusobjektile ning see tõmmati traktoritega pikali.

Liikumisrajad Kõrvemaal

Järvamaa loodust iseloomustab kõige näitlikumalt Kõrvemaa maastikuala, mille pindala ulatub koguni 21 600 hektarini. Kaitsealal on kaks osa, mis on omavahel ühendatud kitsa „kaelaga“ Napu kohal ning  esindavad eriilmelisi kõrvemaastikke – põhjaosa kujutab endast metsademaad, lõunaosa aga soodemaad. Põhjapiiril asuvad Nelijärve järved, lõunaosas aga rabajärved. Tooksin siinkohal välja mõned huvitavamad näited võimalikest liikumisradadest ja nendel nähtavast.

1. Jäneda matkarada

Tegemist on umbes 8 km pikkuse matkaga. Esimesena jääb silma Jäneda loss, mis on ehitatud 1913 – 1915 aastatel. Lossi fassaadi ilmestab Vabadussõjas langenud kooli õpilaste mälestuseks paigaldatud autahvel. Lossis on ka muuseum ning seal on õppinud tuntud tegelased nagu Arnold Rüütel, Adolf Mölder ja  Veera Saar.  Lossi ette jääb gooti sammastega endine mõisateenijate maja, nüüdne postkontor ning lossiga liitunud tehnikumi uus õppehoone. Hoone vastas on Jäneda mõisa park, mis kujundatud inglise pargi stiilis ning veskitamm. Veski vastas asub Lipumägi (vanasti rahva kogunemispaigaks, tehti jaanituld ja peeti rahvapidusid), töölisküla (mõlemal pool teed madalad palkmajad, kunagiste mõisatööliste eluasemed) ning 1837. a. rajatud mõisa jahiloss (on olnud mõisarahva eluase). Lossi lõunapoolses otsas on rosaarium, park ja järv. Matka käigus tutvustatakse ka Jäneda linna.

2. Valgehobusemäe – Hundiaugu – Tõrvaaugu matkarada – Sillaotsa talu

Matkaraja pikkus on orienteeruvalt 4,5 km. Matkaraja esimeseks vaatamisväärsuseks on Valgehobusemägi, mis on Kõrvemaa kõrgeim tipp (106 m) ning mille tekkimisega on seotud ka muistend, mille järgi Kalevipoeg puhanud künniväsimust, hundid aga hiilinud Kalevipoja valge hobuse kallale ja murdnud selle maha. Mäele on ehitatud ka 28 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaade Kõrvemaa mitmekülgsele loodusele. Edasi liikudes saab näha mägede mõhnastikku, mis avaldub jääajal mandrijää taandudes liustikejõgede poolt kõrgendite vahele kuhjatud pinnase näol. Tõrvaaugu talu on aga populaarne suusatajate meelispeatuspaigana, kus elamusi pakuvad vaheldusrikkad ja ekstreemsed maastikud. Matkaraja lõpetab Sillaotsa talu, mis on üks vanimaid talusid Mägede külas.

3. Päev Norra – Oostriku allikatel

Päev allikatel eeldab jalgsi liikumist umbes 15 km. Norra – Oostriku allikate juurde on koondunud nii Eesti sügavamaid, selgeimad kui ka suurimad allikad:

Värviallika ehk Kiltre allika muudab Eestis ja Baltikumis unikaalseks asjaolu, et selle vesi sisaldab erakordselt palju metalliühendeid.

Norra mõisa juurde kuuluv Norra allikjärv on rahvapärimuse järgi olnud muistsel ajal maetud suure kivi alla. Kui aga külamehed kivi mõisa keldri ehituse tarvis paigast nihutasid, pääsenud vesi valla.

Sopa allikas on Eesti kõige sügavaim karstilõhest maapinnale kerkiv tõusuallikas, mille võimas hüdrostaatiline surve paneb veepinna kummuma.

Võllingu allikas on ainus allikas Endla looduskaitsealal paiknevate Norra – Oostriku allikate piirkonnas. 

4. Tammsaare – Järva-Madise matkarada

Matka pikkuseks on orienteeruvalt 5,2 km. Raja algus kirjeldab suurepäraselt Tammsaare-aegset olustikku. Põllutööd raskendasid nii sookaasikud, siirdesoometsad, puissiirdesood, rabad kui ka  laukad ning seda ka tänapäeval. Ületades loodulikud tingimused, jõutakse Järva – Madise Püha Matteuse kirikuni, mis on ehitatud 14. sajandi lõpus. Tegemist on Järvamaa väikseima kirikuga ning see erineb tunduvalt teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb mitmeti Saare- ja Läänemaal tuntud kirikutüübiga. Marsruudi käigus tutvustatakse ka Järva – Madise asulat ning Albu vallamaja ees olevat monumenti, mille kodukandi rahvas püstitas A. H. Tammsaarele. Ausamba teeb eriliseks asjaolu, et see oli esimene veel elavale kirjanikule avatud mälestussammas.

TÜRI LILLELAAT

Kevad on saabunud ning Eestimaa kevadpealinnal Türil on au korraldada juba 32. lillelaata, mis tänavu aasta toimub 15.-17. mail. Lillelaadad on traditsiooniline sündmus ning peetavad koos Tehnika- Ehitusnäitustega. Laadal on esindatud aiandusfirmad, puukoolid ja erinevad eriaedu pakkuvad ettevõtted. Lisaks sellele on võimalik osta laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid esitavad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid.

Eestimaa suurimal kevade üritusel pakuvad oma kaupu umbes 600-700 firmat ning külastajate arv jääb 30 000 ja 35 000 vahele. Meeldiv on tõdeda, et selline suurüritus leiab aset just Eesti kevadpealinnas. Lillelaat justkui sümboliseerib kevadpealinna olemust ja rõhutab sellele antud aunimetust.

Peale lillelaatade on populaarsust kogunud ka maaelumessid AGRI, mis tänavu aasta toimuvad juba 18. korda 12. juunist kuni 13- ndani. Tegemist on suurima põllumajandus-, metsandus- ja aiandusmessiga Eestis. Messid toimuvad traditsiooniliselt Järvamaa Kutsehariduskeskuses Säreveres, kus on suur tehnikanäitus, tõuloomade näitus, masinate töödemonstratsioonid, aianduslaat, erinevad võistlused ja õppe-tootmiskomplekside külastused. Lisaks korraldatakse sel aastal Eesti Ratsaliidu poolt ratsavõistlus Palladium Cup ja Türi järve ääres pidutseb Hea Toidu Festival – Grillfest. Kolmiküritusele oodatakse kindlasti suurearvulist publikut.

Nagu näha, pööratakse Järvamaal suurt tähelepanu maaharimisele, põllumajandusele, loomakasvatusele kui ka aedade ilustamisele, mis annab järekordselt tunnistust selle kohta, et Järvamaa on omandanud tõelise looduslapse staatuse. Grillfest on jällegi suurepärane üritus tutvustamaks maakondlikke toitumiskultuuri ja – eelistusi, pakkudes elamusi nii söögi valmistajatele kui nende proovijatele.

Meeleolukat kevade jätku Järvamaa rüpes!